Suvisuvisuvi

*Suvehommik lahtisel turul -- üks mu lõhnalemmikuid. Värsked puuviljad, värsked hapukurgid ja kartul (no need mugulad, tõsi küll, ei lõhna), lilled. Turutädi, kes pistab rattasadulas istuvale Pumpernicklile pihku väikese tomati -- ja kui ma näen tegu, milles on selline hea tahe, pole minust riiakalt küsijat: kas tomat on pestud. Hea tahe kaalub maailmas nii mõnegi asja üles.


*Tahtmine teha mõnda lapsepõlvetoitu -- nii sõime lõunaks böfstogonovi kartulipudru ja värske hapukurgiga. Selline nostalgiahetk. No ma ju muidugi tean, et igasugused jahuga kastmed pole koššer ega tervislik, aga nii hea oli. Lastele kah meeldis, ning nemad ju moodustavadki mu kulinaarsete etteastete igapäevase publikumi.

*Koristamine Pumpernickli une- ja enda kallist vabast ajast ja selle käigus nahkdiivanisse topitud jäätise- ning kommipaberite ja kõvakskuivanud nätsu avastamine. Jutuajamine lastega, kes enam kunagi nii ei tee.


*Autokooli sõidueksam, millest kujunes paraku vigade kaardistamine -- see ei kõla muidugi kahjuks nii hästi kui sooritas eksami. Aga eks mul ole ehk mõni muu tugev külg.

*Kuni mina olin eksamil ning Pumpernickel Mamma juures hoida, viisid sugulased ära kass Siisi viimase pojukese. No mis pojuke ta muidugi enam, kaks kuud ja kaks päeva vana. Armas oli ta muidugi küll, kui end su sülle magama keris ja mõnuga nurru lõi või söögi ajal lustlikult varbaid käis närimas.

*Ja õhtu -- lastele unejutud loetud -- Õnneseen Muki ja Sööärasöö vastavalt siis nooremale ja vanemale vanuseastmele -- mudilased magama pandud -- Lõvipoiss veel enne seda jalgu pesema saadetud. Ja iseendale -- kohv ja tume šokolaad -- Mezzos mängitakse parasjagu Beethoveni klaverisonaate. Klahviklõbin. Kell tiksub. Minu suve, minu aega.