Papa sünnipäev

Juuni keskpaik on olnud meie peres alati suve alguse selge tähis. Papa sünnipäev on siis see punkt. Kool on selleks ajaks läbi -- Mammal ja Papal õpetajatena, ja noh, mina mõned aastad enne Pumpernicklit ju samuti. Ka mitmesuguseid koolilapsi on meie peres pea alati leidunud ning ka lasteaialapsed on suviti ikka kodust elu nautinud.

Täna oli siis esimene Papa sünnipäev ilma Papata. Sõitsime kohale ratastega. Ilm oli selline, nagu sel ajal ikka. Mõni aasta on olnud natuke rohkem päikest, siis jälle vihma (paaril korral on igasuvine aiapidu ka tuppa kolinud). Sageli on kaasnenud Papa sünnipäevaga jalgpall.

Olid sugulased, oli grillimine ning kook ja jäätis. Kõrreke ja Lõvipoiss mängisid sugulaspoiss Juliusega, et nad on perekond Terasmaa -- isa Oskar (Julius), ema Lotte (Kõrreke) ja poeg Bruno (Lõvipoiss).* Poja vanusteks olid järgemööda kolm, kaheksa ja viisteist aastat. Mäng toimus Papa järelkärus ning selleks tarvitati tekke, patju, raamatuid ning nukunõusid. Võib olla oli veel midagi, mida vanemliku silma eest targu varjul hoiti. Milles mäng seisnes? Kindlasti loeti päeval ette raamatuid ja söödi, öösiti magati teki all. Pumpernicklit kui segavat elementi mängu ei võetud -- väikevendade kurb saatus. Peo lõppedes vahetati mobiilinumbreid (loodame, et reidikontode aeg jääb veel kaugele...)

Suured meenutasid Papat ja tema sünnipäevi. Selline tunne oli, et kohe-kohe astub ta ise verandalt välja. Mamma rääkis maja ehitamise aegadest, kui valmis oli kaks tuba. Ühes elasid tema ja Papa ja teises Papa vanemad. Mamma ja Papa on alati tundunud selline üksus. (Pidevalt taban iseeendki ütlemas lastele: lähme nüüd Mamma ja Papa poole). Nüüd on Mamma üksi. Oma hoolitsetud aia, rabarberikookide ja kassidega.



--
*Siinkohal on nimede kokkulangevus teatud filmi ja raamatuga on juhuslik, parimal juhul on tegu kunstilise üldistusega.