iibise pesast

Monday, April 13, 2009

Asjalik, igavene ning kriminaalne ringlus

Ainus telesaade, mida ma iga nädal raudselt vaatan, on pühapäevaõhtune krimiseeria. Üldiselt on mul hea meel, et Barnaby-sari selleks korraks lõppes. (Ja et mõned inimesed jäid Midsomeris ikka ellu ka...) Viimased seeriad kiskusidki kole igavateks. Mingid seltskonnad liikusid öistes metsades ringi ja mõni tapeti vahepeal ära. Lõpuks lahenes muidugi kõik õnnelikult. Selleks korraks. Lewis mõjub värskendavalt. Aga pühapäevaõhtud roimarite seltsis jätkuvad vääramatult.

*
Vääramatult ringlevad ka vähemkonstrueeritud maailmad. Näiteks tuleb kevad. Igal aastal. Ma ei ole vist väga selline kevadeinimene. (Mitte et mul kevade vastu midagi oleks - hoidku jumal selle eest!) Lihtsalt tunnen kevaditi mingit seletamatut nukrust. Juba kooliajast.

Sel aastal tundub, et kevad on hilja peale jäänud. Kui aasta tagasi oli aprilli algul botaanikaaias pilt selline:





siis möödunud nädalavahetusel nägi kõik veel palju paljam ja kõledam välja.



Ainult piltidele peidetud poisslapse energia püsib muutumatult kõrge. Nagu seda ka näha on.

*
Ühe kevade võrra on nüüd lapsed suuremad. Tohutult palju on lisandunud iseseisvust. Nüüd on ka pesamunast saanud Poiss, Kes Kuulab Su Jutu Ära Ja Ütleb OK. Eelmisel kevadel oli tegu veel päris titaga.

Ka elukogemust lisandub iga kevadega. Näiteks sõitsime autoga ja Lõvipoiss osutas:

Kui ma koolist tulin, istusid sellel katusel ühed poisid. Nüüd on nad vist ära läinud.

Jah, lendasid minema, ütles Pumpernickel.

Olukordade muutumine materialiseerub, vähemalt mitme samast soost lapse puhul ühes peres, ka riiete kujul. Lõvipoiss oma õega sügisel 2004:



Ning väikevend Pumpernickel 2009. aasta kevadet otsimas:



See riiete ringlus hästi loomulik osa igapäevasest elust. Kui mõni riidetükk kuulutatakse Lõvipoisi jaoks väikeseks, paneb ta selle kõrvale ja ütleb: Selle saab siis Pumpernickel. Kui ta kasvab.

Väikeveli ise proovib jalga Lõvipoisi korvpallitosse ja sõnab: Mina lähen ka pallit'enni. Kui ma suu'eks kasvan.

Aga Kõrreke tahab saada detektiiviks. Kui ta suureks kasvab.

Ainult kassil plaane pole. Või mine tea. Kevade tulekut tunnetab ta küll vurruotsteni.

Labels: ,

2 Comments:

At April 14, 2009 at 6:23 PM , Blogger Segasumma Saara said...

Maisaa :)))! Paadunud kassihulluna pean paratamatult ütlema, et jube-pööraselt-lahe pilt on see siin sellest teie kassist :)))))!

 
At April 14, 2009 at 10:24 PM , Blogger iibis said...

Tegu ongi võrratu isendiga. Ülbe ja iseteadlik, nagu ühele korralikule kassile kohane. Külaliste hulgast selekteerib koheelt välja need,kes kasse eriti ei armasta ja ronib sülle.

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home