Fiktsioon. Reality-show

Noorem mu kahest pojast leidis täna esikukirstult koduukse võtme. Jäetud sinna lohakile koolist naasnud vanema poja poolt. Võti on päris suur ja Pumpernickel nägi kurja vaeva, et seda tuulekojas asuvalt vankrilt lukuauku toppida. Ega see õnnestundki. Pärast nii kümneminutilist pusimist tuli ta tuppa ja hakkas sihiteadlikult riiulilt kirjatarvete topsikut õngitsema.

-Noh, Pumpernickel, mis sul tarvis on?

-Liimi!

*
Mihkel Mutt kirjutas eilses Postimehes loo sellest, mida ta nimetas faktikirjanduse buumiks. Põhimõtteliselt väitis ta, et inimeste lugemismaitse kaldub üha enam reality-showde suunas, avaldugu see siis tabloidi- või elulooramatutasandil. Jah, ka ise pean tunnistama, et minu kirjutuslaual on praegu kaks raamatut, millest kumbki pole belletristika.

Tõenäoliselt on suurem osa blogarditest püüdnud iseendas selgusele jõuda, et kuidas nende endi tegevust sellel skaalal määratleda.

*
Õhtul leidsin Kõrrekese söögilaua taga süvenenult Pere ja Kodu värsket numbrit lehitsemas. Tal oli parajasti pooleli artikkel sünnieelsest diagnostikast.

-Kas see on huvitav ajakiri, Kõrreke?

-Jah! Eriti meeldis mulle see lugu väikesest tüdrukust, kes maalib ja teab palju kunstist.

*
Ma pole tegelikult siinkohal, kui nimetan blogimist ilukirjanduseks, ma pole siin ja praegu seejuures pretensioonikas. Pigem annan lihtsalt enda jaoks adekvaatse tegevuskirjelduse. Jah, loomulikult, kui ma kirjutan oma sissekannetes peamiselt iseendast, oma tütrest ja poegadest, oma kassist ja raamatutest, siis tõesti -- me kõik oleme reaalselt olemas -- fotodki teinekord juures. Aga samas võin ma vabalt jätta kirjutamata enda jaoks kõige olulisemast, panna mitme päeva sündmused ühte või jätta sisuliselt olulisi, kuid vormiliselt tähtsusetuid asju vahele. Teisalt, kui ilukirjanduslik teos võiks vähemalt ideaalis kanda mingit läbivat mõtet, siis üks ajaveeb algab suhteliselt suvalisest hetkest ja ilmselt ka lõppeb. Nii et jääb vaid loota (meenutades siis Tiit Piibelehte), et ehk sobib sümbolistliku teksti pähe...

*
Kohtusin täna poes tuttavaga, keda polnud päris ammu näinud.
-Oh, ma tean küll kuidas sul läheb. Ma loen su blogi!