Perpetuum mobile. Pereema-paranoia ostutubki tõeks

Arvestades mustapesukasti täitumise kiirust, on minus juba mõneda aega siginenud kahtlusi. Loomulikult olen ma, toetudes kainele mõistusele, saanud aru, et pesu ei sattu otse pesusahtlist mustapesukasti. Et kindlasti keegi kusagil ka kannab kõiki neid kokkuvolditud ja magamistubadesse viidavaid virnu puhast pesu.
Aga eile leidsin ma tõepoolest Lõvipoisi sokipaari, minu enda poolt emalt kaasavaraks saadud viisil üksteise sisse tõmmatud ning lõhnamas äratuntavalt puhta pesu järgi. Poiss ise ei oska juhtunule selgitust tuua. Tunnistab küll kaks tundi jalas olnud velvetite panekut pestava kraami hulka, kuid osalust sokijuhtumis eitab.
Pesu lõppematut ringkäiku kursil pesutrummel-kuivatusrest-triikimislaud-kapp-pesutrummel visualiseerub kujukalt Congreve'i mudeli abil.
Labels: seest siiruviiruline
2 Comments:
minugi peres tükib seda juhtuma et kapisahtlist pesu jälle pesukasti rändab, ilma et keegi neid vahepeal kannaks
tõmmatakse põrandale ja sealt siis rändabki, kui tuba mingil põhjusel koristama hakatakse
Jah, sokkide kombed ja ränded vääriksid ilmselt teadustööd.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home