Lõvipoiss magab täna kahe tüdruku vahel

Lõvipoisi lasteaiatee kulmineerub ülehomme lõpupeoga. Täna on siis soojendusüritusena ööbimine lasteaias.

Juba kell kuus hommikul pakkis Lõvipoiss sisse hambaharja ja puhtad aluspüksid. Õde Kõrrekesega toimus pikk kõnelus, nad meenutasid sellist kuldpulmadeni jõudvat abielupaari, kes küll igal õhtul veidi jagelevad, kuid kelle jaoks öö veetmine eraldi nõuab pikka hingelist valmistumist. Algul lepiti koguni kokku, et Kõrreke magab täna Lõvipoisi voodis, et viimane ei jääks tühjaks. Meenutasin, et siis jääb ju tühjaks Kõrrekese enda voodi ning jõdsime järelduseni, et iga laps magab ikka oma voodis. Lõvipoiss meenutas, et eelmisel aastal, kui oli Kõrrekese vastav üritus, ei olnud temal kodus midagi teha, ainult mingi pildi pidi siis tegema. Et Kõrreke oskas üksildaseks õhtuks valmistuda. Samuti meeldetuletus minule, et homme hommikul pean ma ise nõudepesumasina tühjendama. Lõvipoiss seletas ka, et lasteaias magab ta kahe tüdruku (Mari ja Kertu) vahel.

Sõitsime peale Kõrrekese trenni siis lasteaeda grillipeole. Pidu oli lõbus, eriti Pumpernickli jaoks, kes vist esimest korda elus sai mängida lasteaias niipalju kui süda kutsub. Parimaks lapsehoidjaks osutusid Lõvipoisi rühma poisid, kes üksteise järel tulid mulle ütlema, et ärgu ma muretsegu, nad hoiavad ise Pumpernicklil silma peal. Küll sõidutati teda erinevate autodega, küll roniti, kiiguti ja lasti liugu. Vahepeal puugiti kõht vorsti ja kringlit täis. Minul hakkas päris külm, ja Pumpernickli käed olid samuti väga külmad, kui lõpuks kodu poole saime sõita. Enne seda toimus pikk ja südamlik hüvastijätmine Lõvipoisiga. Kallid, paid, musid ja ilusad sõnad. Kõike umbes kolm korda järjest.

Kodus oli kuidagi kummaliselt tühi ilma Lõvipoisita. Panime Pumpernickli magama, siis rääkisime Kõrrekesega veel naistejuttu ja lugesime tema palvel Bullerby lastest loo sellest, kuidas Pontus kooli läks. Käisin vaatamas -- ka Pumpernickli käed olid juba soojad, kui ta oma voodis magada nohistas.