Elu läheb edasi. Kassid ja jalgpall

Meie kodus elab praeguse seisuga viis kassi. Varsti on nad vallutanud terve maja, ronivad trepist nii keldri- kui ülakorrusele. Kogu elamine on karvatuuste täis. Pisikesed, aga muidu nagu päris. Kassipoeg on pesemissituatsioonis, ütles täna Lõvipoiss. See tähendas siis, et kassike pesi end. Väike Pumpernickel on õppinud ütlema kass, kuid lisab kohe juurde auh-auh.

Lõvipoiss vaatab ülima huviga jalgpalli. Täna tundis huvi, kust jalgpallurid raha saavad. Kui ta mõistis, et rahaküsimus on neil korraldatud, avaldas ta kohe soovi jalgpalluriks saada, kui suureks saab. (Praktiline mõtlemine ei jäta Lõvipoissi üldiselt üheski olukorras maha.)

Veel tundis huvi, kas need lapsed, kellega nad koos staadionile tulevad, on nende endi omad. Ütlesin, et pole. Kõrreke lisas: Nad hangivad need kuskilit mujalt.

Hetkel tundub siiski, et uni murrab lõpuks ka suurima jalgpallifänni, Lõvipoiss on diivanil tukkuma jäänud. Aga pean siiski teleka lahti hoidma, muidu ei oska ju kohe hommikul öelda, kes võitis. Lõvipoiss on igal juhul Hollandi poolt, kuna Prantsusmaa jalgpallurite rivi nähes jäi ta umbusklikuks, kui väitsin, et Prantsusmaa on ka Euroopa riik.