iibise pesast

Sunday, May 25, 2008

Viikend, viikend!

Suvi ligineb suurte sammudega. Õunapuud on õitsemise juba lõpetanud, nüüd on sirelite kord (minu lemmikud).

Laupäeva hommikul ei käinud rattamaratoni lastesõitudel, kuna olime kutsutud ühe väikese neiu kolmandale sünnipäevale. Sünnipäevale minek oli seejuures laste valik, kuna, nagu ütles Kõrreke, Rattasõit on igal aastal, aga Roosi sünnipäevale oleme kutsutud alles esimest korda (kohapeal selgus täpsustatult, et siiski juba teist). Lisaks, üks medal mul juba on ja mis ma selle teisega teeksin! Lõvipoiss, kes võtab igasugust mittevõitmist igasugusel loteriil väga isiklikult, tähendas pahuralt: ja lisaks veel see loosimine! Tegelikult sõitsime ratastega vist kokkuvõttes rohkemgi, kui lastesõidul oleks vändata olnud, kuna meie marssruudiks kujunes kodu-Mattieseni raamatupood-Tähtvere-kodu.

Raamatupoest ostisme nii kingituse kui lunastasime välja ka Lõvipoisile lasteaialõpuks kingitud kaardid. Minu seljakotti said pakitud:

*Tiia Toomet Lugemistund (Kõrrekese valik minu soovitusel);
*Pildiraamat lemmikloomadest (Lõvipoisi valik, Pildiraamatute sari on veidi ekstavast nimest hoolimata täiesti ok)
*Urmas Lennuk Sööärasöö (Lõvipoisi ammune soov)
*ning -- Lõvipoisi vankumatul soovil töövihik sarjast Valmistume kooliks. Seisus ju kohustab!
Sünnipäevalapsele ostsime kingiks Lärmisepa tänava lapsed. See on Lindgreni omadest mu meelest üks pisikestele sobivamaid.

Pidu oli vägev. Lapsi oli palju, mõningad neist Pumpernicklistki väiksemad. Pumpernickel sõitis väikese autoga, sõi, jonnis ning magas oma lõunaune osaliselt laua all ja osaliselt ema süles. Kõrreke mängis väiksemate lastega ja luges sünnipäevalapsele kingituseks toodud raamatuid. Lõvipoiss mängis natuke väiksematega, kuulas natuke suuremate juttu ja lollitas natuke. Natuke sikutas mind varukast ka (tahtis koju oma uusi raamatuid uurima minna).

Pühapäeval õnnestus käia lõpuks (esimest korda sel kevadel) ka Elistvere loomapargis. Karu magas. Siga sõi. (Väikesi triibikuid ei näinudki.) Piisonipapa põrnitses meid huviga. Grupp venekeelseid eakaid turiste leidis enda suureks lõbuks, et tõeliselt lahe on sööta piisonit teeservas kasvavate meelespealilledega. Kilkasid väga rõõmsalt ja vaatasid võidukalt, kuidas härra piison nende antud meelespeapuhmast mälus. Pumperickel erutus eriti näriliste majas. Seletas pikalt ja tegi huvitavaid hääli. Kõige enam vaimustus laborihiirtest. Ilmselt piison on tema jaoks kuidagi suur ja hoomamamatu -- võrreldes mõne pisinärilisega näiteks. Ilvesed magasid nagu alati. Kährikkoera pidas meie ees liikuv perekond mägraks. Aga igaljuhul liikus see kährikmäger kah piisava energilisusega, et ka Pumpernickel temast sotti saaks. Nägime veel põtru, kitsi, rebaseid, faasaneid. Karu oli vahepeal natuke teise kohta liikunud, aga magas endiselt.

Õhtul leidsin suuremate laste abiga lahenduse ka Pumpernickli vannistreigile. Tähendab, vee kui sellise vastu pole meie pere noorimal midagi. Kraani on päris tore lahti ja kinni keerata (eriti lahti). Käed ja näo saab pestud, väikese kisa saatel vajadusel ka pepu. Aga see on ka kõik. Kisa läheb suureks juba vanni nähes, vannimänguasjad visatakse küll vanni, aga ise sinna minna ei taheta. Peapesuga on kohe päris jama. Kuna aeg-ajalt -- sagedust siinkohal ei täpsusta, et me ikka päris murjanite kirja ei läheks -- ühesõnaga, kuna aeg-ajalt on pead tarvis siiski pesta, olen viimased kuud viinud seda läbi verdtarretamapaneva kisa saatel. Selle järgi võiks arvata, et me piiname oma last ja Pumpernickel ise oleks selle määratlusega ilmselt kohe täiesti nõus. Täna küsisin siis Lõvipoisilt, et äkki ta on nõus koos Pumpernickliga duši alla minema. Eeskuju mõttes või nii. Et vanem vend kui selline on ju täiega tegija. Lõvipoiss oligi nõus. Pumpernickel küll natuke nuttis, aga see oli selline moepärast-nutt -- ei saa ju ometi oma senistest põhimõtetest lahti öelda nagu mõni tuulelipp, eks ole. Pärast, kui ta veel huviga vaatas, kuidas ma Lõvipoisi selga ja juukseid pesin, tegi see talle kangesti nalja, võttis ümina suule ja jala tatsuma. Igal juhul puhkavad mul täna oma voodites kaks puhast poissi, ja kui Lõvipoiss nõus on, hakkab see nüüd sagedasti nii olema!

Labels:

1 Comments:

At May 31, 2008 at 7:07 AM , Blogger Sehkendaja said...

Hildal oli ka aastane paus vanniskäimises, mingist peapesust ei olnud isegi moe pärast juttu. Algas see millalgi üheaastaseks saamise suvel ja lõppes siis, kui hakkas kaheseks saama.

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home