Harju varjudega. Nende taga peab peituma valgus*

Ühel hetkel leiad end olevat pisarteorus. Nii suured kui väikesed rütmid näivad olevat täielikus madalseisus. Öösel oled kurb ning ei saa uinuda enne poolt kolme. Ärkad esimest korda Pumpernickli nutu peale enne kuut. Pojake on kõlkumas voodivõrede otsas, kust ta unise peaga ei saa ei edasi ega tagasi. Võtad ta kaissu ning mõninga aja möödudes õnnestub uuesti magama jääda. Teist korda ärkad umbes pool tundi hiljem suuremate laste tüli peale, mis on jõudnud kõvasti tuure koguda. Pumpernickel nutab lohutamatult, kuni saab kätte oma kamaportsjoni. Suuremad lapsed lähevad uuesti tülli, kuna ühe arvates võtab teine kama sisse liiga palju suhkrut. Suhkur aetakse maha. Lähed organiseerima koristustöid, ning seni on Pumpernickel enda kausitäie lauale kummuli keeranud. Kõrreke solvub söögilauas venna peale ning marsib üldse minema. Peale hommikusööki tabad Pumpernickli kassipoegi kiusamast. Seejärel tabad Lõvipoisi (kes tavaliselt kunagi nii ei tee) Pumpernicklit kiusamas. Varsti märkab nüüd juba elu ebaõiglusega leppinud ja uuesti hommikust sööma tulnud Kõrreke, et Pumpernickel on urgitsenud (naiivse ema arvates lapsekindlalt) suletud ravimikapist välja jalgade desinfitseerimiseks kasutatava pumppudeli ning pihustab parasjagu pudeli sisu endale suhu.

Aga lõpuks saab hommikukohv valmis. Meega. Lapsed keedavad endale kakaod. Väljas paistab päike. Võtame kiisuteki, joogikruusid ning läheme terrassile. Mulle on näppu jäänud üks raamatukogust toodud raamat, mille kohta esitan lastele ultimaatumi: kas hakkame lugema või viin raamatukokku tagasi. Hakkasime siis lugema. Raamatuks oli Ellen, Milda ja Pavarotti (autoriks Margareta Lindberg). Raamat, mis oli meil riiulis seisnud nädalaid, osutus tõeliseks tujutõstjaks. Midagi nii lõbusat polnud me ammu lugenud. Pumpernickelgi puges kaissu kuulama ning naeris koos teistega täiesti õigetel kohtadel. Lugesime esimese hooga pool raamatut läbi. Siis riputasin kuivama pestud pesu; mulle kohe meeldib suvise päikese ja tuule käes pesu kuivatada. (Kes ei usu, kui ilus võib olla nööril kuivav pesu, see vaadaku siit: http://www.amishphoto.com/gallerylaundrylines.htm) Lapsed mängisid. Pumpernickel kallistas Lõvipoissi ja andis talle musi.

Pealelõunal läksin Pumpernickliga väikesele rattasõidule. Suured ei tahtnud kaasa tulla, neil oli omavahel nii põnev mäng pooleli. Pumpernickel sõitis kaubamaja liikuvate treppidega ning oli vaimustuses. Ajas mänguplatsil taga varblasi ja tuvisid, lasi liugu ja kappas kiikuva hobuse seljas.

Kodus sõime õhtust. Pumpernickel tõi ise pärast oma toidunõud nõudepesumasina juurde. Suured lapsed läksid ise oma tube koristama. Lõvipoiss tõi omal algatusel aiast ära tekid ja õe tossud. Lugesime veel mitut raamatut. Joon jälle kohvi meega. Pesu on kuiv. Lapsed magavad. Kell tiksub. Üks päev on jälle seljataha jäämas.
__
*pealkiri laenatud AA-lt