Peolõvid ja öökull. Edasine vaatlus

Lapsöökull uinus eile veerand tundi peale südaööd. Aga võib-olla kaotas hoopis väsimusest teadvuse, igal juhul haare mu juustes lõtvus ning sain lapsukese ta oma voodisse kanda. Kus ta muidugi EI ärganud. Sest umbes kell 6.30 oli ta (üllatus, üllatus!) juba minu kaissu jõudnud ning minu juuksed olid uuesti pihus.
Täna õhtul jätkus asi põhimõtteliselt samuti. Lõpuks viisin ta oma tuppa (voodisse) ja panin ukse kinni. Sealt, toa ukse eest, tõstsin ma ta veerand tundi tagasi magavana oma voodisse. Kusjuures huvitav oli see, et lõunaunne jäi ta ilma igasuguste sekeldusteta nii minut peale voodisseviimist ja hea une soovimist.


Peolõvide skoor maikuus, nagu selgus, pole veel suletud. Lõvipoiss läheb laupäeval oma kolmandale sünnipäevale (sel kuul). Järjekordne mängumaa. Plussiks see, et ma tean, kus see asub (oleme seal korra ühel sünnipäeval käinud), aga miinuseks see, et ta asub kahjuks teises linna otsas (kuhu ratastega juba ei sõida). Nii et homme uuesti sammud Apollosse...

Kui ma kunagi nii kaugele jõuan, et teen ära autokooli ja ARKi eksamid, siis kutsuge meid ükskõik kui kaugele, oleme kohal kui viis kopikat!