Soovitusi maimiku kultuurilis-teaduslikuks arendamiseks

Näiteks võiks iga maimikuvanem võtta ette käigu muuseumisse. See on imelihtne!

Meie alustasime näiteks eile. Pumpernickel teadis juba hommikul, et peab hea poiss olema. Siis saab muususse (loe: muuseumisse). Suuremad lapsed, kel kolmapäeviti kenasti ringivaba päev, tulid koolist, sõid suppi ja jäätist. Ei kiirustanud kedagi eriti tagant.

Nii et kusagil kolme-nelja vahel pakkisin oma lapskonna autosse. Esmalt sõitsime toidupoe juurde, et võtta automaadist sularaha. Siis sõitsime Vanemuise tänavale. Zooloogiamuuseumisse. (Kulutasin külgboksimisele vist mingid kümme minutit, sest peale ARKi eksamit polnud seda kordagi tarvis läinud.) Mis, nagu ukselt selgus, suletakse kell neli. Kell oligi viie minuti pärat neli.

No hästi. Kui muusut sai lubatud, siis sõitsime mänguasjamuuseumisse. Seal aga selgus, et ka mängutuba pandi samuti neljast kinni ning lisaks on muuseumi juures parkimine tasuline. Ei kõlanud kokkuvõttes eriti ahvatlevalt.

Nii et lõpuks maandusime ikkagi Lõunakeskuse mängudžunglis. Lisaks olime saanud sightseeing'u esmalt läbi Tartu ajaloolis-kultuuriliste tänavate, nõukogude perioodist pärit eramurajooni ning uuema aja kaubandusliku äärelinna piirkonna. Tipptunniaegse sightseeing'u. (Laste heaks pole millestki kahju, eks ole!)

Maksin džunglis oma võsukeste mängutunni eest. Käisin veel Pumpernickliga potil ning mulle tundus, et asjad said aetud. Läksin ise toidupoodi. Olin just asetanud korvi lehtsalati ja paar lavašši, kui helises telefon.

Tere, Pumperickel pissis püksi.

Ladusin oma salati ja lavaššid tagasi riiulisse. Haarasin kassa juurest kaasa väikese kilekoti. Vahetasin pojanatil püksid.

Tagasi toidupoodi jõudes kuulsin Roy Orbisoni laulmas:
Baby
Anything at all
Baby
You got it!

I've got it. Yeah!

Õhtul tegime muuseumikülastamisplaanidesse väikese pausi.

See-eest täna hommikul ärgates teaatas Pumpernickel esimese asjana: täna lähme muusumisse!

Areng on märgatav. Eile oli muuseum veel muusu. Ka mina arenen. Vaatasin üle muuseumi lahtioleku ajad. Vaatasin üle külgboksimisõpetuse.

Ka täna alustasime sularahaautomaadist. (Eile pealelõunal välja võetud 150 krooni täna hommikul millegipärast enam rahakotis polnud...)

Ja tõesti. Boks õnnestus. Muuseum oli just avatud.

Topised olid vitriindes. Suuremaid Pumperickel kartis. Hoidis isegi mu käest kinni. Pisemate puhul (nt jänesed) väitis, et nemad ammastavad mind. Vaatas huviga kalu ja madu-usse. Lindude osakonnas olid kõige huvitavamad trepp siserõdule ja nupulevajutamine. Noh, seal tagaseinas, kus eri lindude juures tuled põlema süttivad.

Kokkuvõttes kulus meie muuseumiskäigule ehk nii 20 tundi. No kas saab olla kahju ajast, mis kulutatud eesmärgiga arendadamaks oma maimikut kultuuriliselt?!

Järgmine nädal läheme jälle muusumisse. Suuremad lapsed pole seal ju ammu käinud.