Bioloogia. Teoorias ja praktikas

Täna lõunalauas tekkis Kõrrekese ja Lõvipoisi vahel huvitav arutelu.
Lõvipoiss küsis: Emme, kas Kristus oli esimene inimene?
Enne kui ma vastata jõudsin, ütles Kõrreke sellisel seda-teab-ju-igaüks-toonil: Ei olnud. Enne olid hoopis dionsaurused. Ja siis sellised ahvi moodi inimesed. Ja veel enne oli bakter.
Lõvipoiss: Aga dinosaurused olid ju loomad.
Kõrreke: Inimene on ka loom.
See ei tahtnud Lõvipoisile hästi pähe mahtuda. Inimene ei ole ju kass.


Aga -- kui juba kassidest jutt, siis pole vist ammu teada andnud Siisi poegadest. Mamma, eluaegne kassikasvataja, käis nende sugu inspekteerimas. Jõudis selgusele, et vähemalt üks must ja üks valge ón isased, ühest ei saanud aru ja neljas oli nii kõvasti kisa teinud, et ema Siisi läks närvi ja poeg tuli tagasi pessa panna.

Lõvipoiss seletab: isastel on nokud ja emastel on pissud. Mõnel Siisi pojal on noku ja pissu veel nii väikesed, et ei saa hästi aru. Isegi Mamma ei saa.

Kõrreke parandab: ei pea ütlema noku ja pissu. Võiksid öelda suguelundid, see on viisakam.


Siit omakorda võiks sujuvalt jätkata sootunnuste teemal. Minu noorim võsuke Pumpernickel on ehtne poiss, lemmikmänguasjadeks autod (eriti venna omad -- aga vend pole õnneks kade ka), riietus enamasti ontlikult poistekas. Nii kandis ta Lõvipoisi lasteaiapeol musta kraega bodyt, tumesiniseid velveteid ja sinisekirjusid tosse. Ometi oli vanaema tuttav (ühe kaaslasteaialõpetaja vanaema omakorda siis) küsinud: kas see pisike on tüdruk? Tal on nii ilusad lokid.

Nii et mõni inime on päris vanaks elanud (ja lapselapsedki kasvamas) kuid sootuunusteks peab siiski juuste käharust. Nojah, mul endal olid umbes kaheaastasena samasugused lokid (ainult helepruunid). Nii et minu puhul siis vist pidaski lokkispäisus sootunnusena paika. Aga üsna pea pärast kahe aasta sünnipäeva mu sootunnused kõrvaldati. (Mäletate ju küll, seitsmekümnedate lõpul ja kaheksakümnendate algul kandsid kõik tüdrukud poisipäid, karmima joonega mammad lasid koguni kõrvad välja lõigata). Pärast seda pole nad enam tagasi kasvanud...